aeg on nii palju edasi läinud , laigin feisis omavanuste lapsi, kes on juba nii vanad kui ise olin siis kui nende isadega keppisin ja nad näevad välja oma emade moodi , kellega need isad parasjagu lapsi tegid

ja ma istun pilvelõhkuja katusel ja kõlgutan jalgu ja vean kuude vältel kanade poolt tambitud sitta kanakuudist välja nii et kanasitta lendab laias kaares nii ninaotsa kui pealae suunas.olles inimesi tapva haisu sees tunde, kanasitaga koos lootuses ,et nyyd tuleb õnn ja rahahunnik.sest kana on ju lind ja see linnusita hunnik- see ju maabus mu kehal. aga ei! ma olen sama vaene kui eile. võib öelda et vaesemgi. oma aja suhtes näiteks. kas minu õnne tappis lõpuks see kraanist peale voolav vesi? kas oleks aidanud sammu õnne poole see, kui ma oleksin maabunud voodis kanasitaga kaetuna ja unetõrjeks peale jäänd haisupommina?

ja palun iga päev jumalat 

ja räägin peaaegu ausalt kui tubli ma olen ja iga pyhapäev pistan oma lapiku nina kiriku ukse vahelt sisse ja proovin olla jumalakuulekas.ja kui see ei toimi, siis luban ,et hilisemal eluperioodil joon ennast surnuks.

ja palun iga päev jumalat 

ja räägin peaaegu ausalt kui tubli ma olen ja iga pyhapäev pistan oma lapiku nina kiriku ukse vahelt sisse ja proovin olla jumalakuulekas.ja kui see ei toimi, siis luban ,et hilisemal eluperioodil joon ennast surnuks.