ilu on laialt käes,annab igale poole lahmida

mulle meeldivad mehed ,kes on olemas aga kaugel.samas mõjutamas minu igapäevast kulgemist .või mitte.harvemini ikka.pöörates minu teatuid hetki naudinguterikkamaks.nagu kasvõi see viimane.ärgitades kokku saama ja jäädes varju niiet ma saan esimest korda sel suvel nautida tõeliselt imelist ööd.kuuga ja pilvevarjukuuga ja värskusest lõhnavat ööd.erinevate lillemerelõhnadega.valge ristik ja siis pahmakuga punast ristikut vaheldumisi roosaga.ja kõnnid ja hõiskad ja naerad ja naudid.ja oled rõõmus mida öös sulle pakub.ise teades ja imestades,et miks sa selle unustanud olid.tahaks aitähh öelda mehele,kes sind välja kutsus salajasi radu piiluma.kuid sa ei näe teda.lõpuks nautimisest ja ootamisest väsinuna naased koju ja siis saad sõnumi kaugel?mille peale võtad kõne,et tund on kaua oodata, kusjuures tuleb välja et meile mõlemale.me kiirustasime kohale ja jooksime yksteisest mööda samaaegselt kohale jõudes ja erinevaid kohti ja lõhnu ja meeleolusid nautides.ja tookord enam ei.aga me ei jätnud.ja see polnd see mees ,kes hoolitseb sinu veesisalduse eest veres, samas teades ,et see ei lähe otse verre vaid enne jahutab maha mu meeled ,mis tulenevad ylierutusest ja megaheadest musipausidest.vaid see mees ,kes hoolitseb ,et mul jätkuks head traati ja ,et ma perfides ära ei põleks , tuues selleks tulekindlat riiet.ja peale megakogus sõnumeid nii yhel kui teisel õhtul, ma tegin selle ära.nii muuseas nagu ikka.ja võrdluseks eelmise ja järgmise korra vahel.tema ja teise.et mida oleks pidanud taluma ,ei talunud ja mis oli eelnevalt talumatu oli nyyd taluvalt nauditav aga ka mitte lõpuni.