ma käitun nagu mul oleks täiesti tavaline haigus.tunnen vajadust värske ja kerge ampsu järele.riivin porgandit ,õuna, jõhvikaid ning lisan rosinaid ja mett, et tervislikkus oleks veelgi märgatavam, vaatamata isegi jõhvikate iiveldama ajavast lõhnast.
nendel pikkadel haigusperioodidel olen isegi teataval määral haigusega harjunud, leppinud, üritanud haigusega koostööd teha.nüüd ma enam ei ärritu silmnähtavalt iga sümptoni peale ja ei hakka meeleheitlikult haiguse kiuste punnitama ja pingutama nagu jonnipunn-mul on valus aga teen ikka, mingi haigus ei saa minust tugevam olla ja mind paigale sundida.nyyd ma lasen juba haigusel valitseda.hea kyll, ei tee,ei tee.vaatan mööda asjadest, mille kohutava kiirusega kohale tormav valmimistähtaeg saabub.olen pesas ja loen, jalutan, mõtlen mujale.ei hyppa nagu põlletäis iiriskomme, olen rahulik.ja alati kui on viimase piirini viidud haigus karjuma pistnud, leian ennast raamatukogust.ja kunagi neil hetkeil ei mäleta ma mida ma lugeda tahan vaid kuhjan oma syle raamatuid täis ja siis loen neid kõiki korraga.ja nii sorteerub neist välja see osa ,mida vajan.mulle meeldib raamatukogust raamatuid laenutada, mitte minna ostma.võib-olla kindlustundest, et saan nad tagastada, pole kohustatud omale jätma, seda enam kui tekib mittemeeldimine sinu ja raamatu vahel.ja ometi olen ma see lugeja, kes yletab kõik tagastamiskuupäevad, isegi kui ma olen seda korduvalt pikendanud. võib-olla sellest, et tahan ,et mul oleks igaksjuhuks alati midagi olemas, kohe võtta.ma pole aeglane lugeja.
ja haigused-tervenemisprotsessis vaheldub masendus tervenemiseufooriaga.ma olen terve ,ma kohe saan terveks, isegi kui sa tead,et seda ei juhtu kunagi.ma arvan ,et mul on hetkel masendusperiood.loodetavasti yhepäevane....
No comments:
Post a Comment