killud

mu elu on täis kilde.lähen annaga yhele õlule ning bokaale kokku lüües , puruneb minu käes olev klaas.
pean juubelikõnelaua peal seistes, milles soovitan bokaale kokku lüües mitte silma vaadata ,et mitte kannatada järgnevad seitse aastat talumatult halba seksi.laualt maha astudes puruneb bokaale.
hetked hiljem seistes keset ruumi käes klaaspudelis vesi, naeratades kogu oma olemusega, isegi maksaga ning laskudes juba ühe meesisikuga vestlusse, märkamatult libiseb veepudel mul käest ja kogu põrand täitub hetkega miljoni väikese klaasikilluga.
mul jääb üle vaid rõõmustada- Õnne tuleb!