Tyra ma ei või.Terve eesti on täis mehi, keda ma näha ei taha.Aga ma ei koli ära. Ei endast välja ega eestist välja .Ma ei kõnni neist mööda, ma lähen neist läbi. Mulle meeldivad emotsioonid, mis nad erinevate lainetugevustega minuni saadavad. Nõgesjalikud, ärritavad, mittemidagiütlevad, ebamugavustunnet tekitavad. No ja siis.Aaah. Nad ei saa mult midagi võtta , see on minu maailm kaa. Mina tean, mida mina tean.Pigem annab see negatiivsus - ükskõiksus mulle jõudu juurde olla veel rohkem mina.
Aga kaks aastat vanale telefonikõnele ma ka ei reageeri.