Ma ei tea kas ma halan ,kas ma halan piisavalt või ma halab palju. aga see on üks viise häirivate molekulidega toime tulemiseks, neid prõksuga puruks pigistades. see toimub ,kui oled piisavalt välja mulistanud kogu sisemust kriipiva tundekarjatuse.
See pole põgenemine. See on vaid kiirereageeriv kõrvale samm tuhisevate tigenoolte eest. hetkel näib nagu ma peaks laveerima noolte ja pallide kiirlähenemiste tuhisuses nagu 1mail kui ma slaalomit jooksin läbi mässava rahvahulga Berliinis. mu jalg tahtis otsast valutada aga kogu protsessil oli tervendav ja rõõmutootev mõju. kuid hetkel ei piisa samm kõrvale põrkest, ka keha peab nõtkevoolavuse kiiret reageerimist yles näitama.
Õnneks olen ma neevemaal ja siin teisenevad, purunevad ,kaugenevad kõiksugu arusaamatult haiged minusuunda saadetud terroriaktid. ja ma möödun , suunda sisse lylitamata, reegleid rikkudes ehk siis mitte andes teistele võimalust minu kulgemist mädapaisetega rikastades.
Ma olen ja teen ja tehes ja olles.ja keegi ei asu mulle nii piisavalt lähedal,et saaks puruks pigistada minu sisemisi organeid. kui ei purune syda , siis mõrenevad käed ja kui mitte käed, siis autoosad sest ka autod on juppideks kokku monteeritud ja neid on võimalik lahti harutada.
Mind pole võimalik nii jäädavalt puruks loopida, et see hakkaks mingeilmoeil mu tugevust vähendama. te ei tea kuidas minusuunaline negatiivsus teiseneb minu synteesis teid tapvaks kunstiks. te kaotate selle võitluse enne enese eos.
Miski pole juhuslik. asi pole saatuses. kõik on ettekavatsetud. kui eksisteeriks mingigi seadus, mis haldaks neid teemasid siis saaksin ma karmima karistuse. Et kui ettekavatsetud mõrv ja mingeid karistust vähendavaid asjaolusid ei leitaks.
armas olemise maapealne kehastus
No comments:
Post a Comment