tulles vastu zura soovile, vedelesin pauloga paar tundi mere--res luidete vahel ja neelasin nahaga päikest.mitte , et ma oleks oluliselt oma tõelisele olemusele lähemale jõudnud aga siiski sammu lõpliku tulemuseni ma tegin.
vedelesin ja päevitasin ja lugesin ja kuulsin kuidas lähedalolev põõsas sahises ja vaikis, sahises ja vaikis.tundsin kogu oma nahaga ,kuidas keegi mind syydimatult piidleb.isegi minu otsene vaade sinnapoole ei peletanud põõsas olijat sealt minema.ilmselt arvates, et ma olen sant ,kes ei kuule ega näe ja raamatut hoian vaid päiksevarjuks silme ees.ja ega ma hästi näindki.mu prillid lebasid kõrval ja oksad varjasid ylemistpoolt kehast.mitte kyll onareerivat alumist poolt.käeliikumise taktist järeldasin, et tegu oli mehega,mitte naise ega kesksoo tunnustega inimolendiga.ma ei öelnud midagi ega katkestanud tema tegevust oma vahelesegamisega.ma mõistsin ,et me eksisteerisime eri maailmades ,kus meie endi soovid olid kõige tähtsamad.ja vajadused, kuhu me ei soovinud sekkumisi.samas ta ei teinud seda avalikult vastupidiselt minule, kes ma avalikult alasti maas aelesin, seda kyll naisterannas ja täiesti seaduslikult.aga ta ei tulnud ka avalikult mu kõrvale puud keppima, minu keha mõjutustest tingituna nagu seda juhtus chiles.
No comments:
Post a Comment