Thursday, February 25, 2010
Tuesday, February 23, 2010
Monday, February 22, 2010
eile
siis kui läksime portlandi raadiosse intekat andma.ja istusime selle maja ees pingil.ja ootasime oma aega.vaatasin ymberringi.seal kõrval oli yks päris ilus torn.tahtsin seda just pildistama hakata kui nägin kuidas yks tytarlaps kyynitab alla vaadata.ja juba ta kukkus. yhes asendis.lajatas meie ette asfaldile.tõstis veel korraks pea.see oli ikka väga katki.istusime edasi.aalup kutsus kiirabi.me seda poissi ei näinudki, kes oli varem alla kukkunud.võib-olla polnudki see kogemata.võibolla olid nad seoses ning tegemist oli kaksikenesetapuga.võibolla olid nad paar?igaljuhul see tydruk naeratas ,kui pead tõstis.
nägin veel kui ta kiirabiga minema viidi, siis juba tuligi mees,kes pidi juhatama meid lindistamise ruumi.koridoris möödusime kahest alasti seebisest mehest, kes end kraanikausside kõrval pesid.neist möödudes saime suht seebivahuseks.enne ruumi sisenedes liibus meid juhatanud mees minu tagumiku vastu.ma tundsin läbi riiete tema jäigastanud organit.peale mida ei tulnud mul inteka ajal hääl välja.kõne kyll aga plaanitud häälamine nurjus.aga ma rääkisin seal , kuidas mulle ei meeldi miski.eriti igasugused religioonid.ainult kaotusreligioon.peale mida ma hakkasin häälama ning vaid kõhetu kähin paiskus mu sisemusest välja.aga nemad ei saanud aru, et miski valesti.nad pole mind varem kuulnud.
nägin veel kui ta kiirabiga minema viidi, siis juba tuligi mees,kes pidi juhatama meid lindistamise ruumi.koridoris möödusime kahest alasti seebisest mehest, kes end kraanikausside kõrval pesid.neist möödudes saime suht seebivahuseks.enne ruumi sisenedes liibus meid juhatanud mees minu tagumiku vastu.ma tundsin läbi riiete tema jäigastanud organit.peale mida ei tulnud mul inteka ajal hääl välja.kõne kyll aga plaanitud häälamine nurjus.aga ma rääkisin seal , kuidas mulle ei meeldi miski.eriti igasugused religioonid.ainult kaotusreligioon.peale mida ma hakkasin häälama ning vaid kõhetu kähin paiskus mu sisemusest välja.aga nemad ei saanud aru, et miski valesti.nad pole mind varem kuulnud.
Sunday, February 21, 2010
Friday, February 19, 2010
ma ei tule tagasi
ma ei tule sinu juurde tagasi,
ma ei tule sinna tagasi, kus ma olin eile
ma ei tule tagasi, kus ma olen praegu
ma ei tule tagasi sellesse linna
ma ei tule tagasi sellesse olukorda
aGA Ikkagi ei tule ma sinu juurde tagasi
ma ei tule tagasi
ma ei tule sinna tagasi, kus ma olin eile
ma ei tule tagasi, kus ma olen praegu
ma ei tule tagasi sellesse linna
ma ei tule tagasi sellesse olukorda
aGA Ikkagi ei tule ma sinu juurde tagasi
ma ei tule tagasi
Thursday, February 18, 2010
Wednesday, February 17, 2010
näost sinine
naera ikka poolkooma.okey-ma tõesti peale eile mööda ilma ringi trampides ei tundnud oma jalga ära.aga minu kupumazaas oleks võinudki piirduda siis ainult jalaga. aga ei-ma pidin mazaasi käigus toppima ka neid otsaette ja ning lõuale.katsetuseks prooviks,et ehk pole siis looduslikku botoxit vaja syyagi ehk siis imemaitsvaid seakõrvu näost sisse ajada.ja lõua pealt tsellust lahti saada.tuul teab.aga peale õhtust loitsimist vannituppa sisenedes avastasin ,et näoga on midagi valesti.otsa ees sinine laik , hilisemal vaatlusel selgus ka lõua sinine saatus.no eks ma lähen siis täna kodutute linnaossa , sulandun hästi massi.
õu.teisip äkki.
mulle meeldivad normaal laiusest laiemad uksed.
päike.jalutada on mõnus aga palav.joon teed.täna tunnen, kuidas mu jalg tahab mind ära hävitada.peale reedest surnuaia fotosessiooni paljajalu lumes ning öist tantsutuuri avastasin, et mu vigastatud jalg oli kattunud sinise tooniga.rämedalt.ülevalt j altpoolt .kuid tol hetkel ma valu ei tundnud ega mäletanud ka et oleks saand selle värvi mehhaanilisel teel.
aga nüüd ta valutab.ja värv tumeneb.
teen galerii tuuri pool turistikalt.
ma tean mulle kunagi midagi ei meeldi ,ma näen alati muid asju.ma vaatan hoopis trepi kõrval posti ning maali taga seina.
ning uurin materjale ja tehnikat.ehitaja noh.
kõik varjavad oma tõelisi põhjusi, miks nad kus kaua viibivad.räägivad lugusid oma tohutult heast loomingulisest karjäärist, tegelikult pilluvad kuskil keldris plaate seina.mina ei hakka keerutama.
ma olengi ehitaja.
aga kyll mitte tavapärases tähenduses.kuna ma nimetan oma kostüümide tegemist-õmblemist kohati ehitamiseks.siis tegelikult ei valeta ma kumbagit pidi.
eile kvaliteetaega mööduski kangapoes viibides.mil minu materjalide kogu täienes 12 erineva kanga näol.
meetritesse pole ma veel neid jõudnud arvutada.
Piret sõitis, kuigi minu arust oleks pidanud ta ammu olema koolis laste juures, mööda linna ning näitas ja rääkis, kus-mis.mina noogutasin ning üritasin kogu infi salvestada.
t hiljem , kui miksit tarvis leida, sisestada vajalik sõna otsinumootorisse ning saada vajalikku teavet.kõike ei jõua ju hoida silme ees desktopil.ei mahugi.
minu tänane hädavajalik leid suundub kaneeliviirukite suunas ning vee ja küünalde sest täna on see päev mil ma lõpetan oma päeva loitsides.
ou ma jumaldan hetkel seda mündi imenduvat maitset suuõõnes.
mis kell sai minust teejooja?
tavalise tee.nagu tee jooja.mite otsese raviomaduste sisaldusega teejooja.
manniga teetades? või peale maarini vihkavat suhtumist baaris teejoojate peale?aga ma pole õel.ma olen spets tee baaris ning kohvi siin ei pakuta ning maarini juures joon parem kraani tyhjaks.
yks udune tõestus.
mulle meeldivad normaal laiusest laiemad uksed.
päike.jalutada on mõnus aga palav.joon teed.täna tunnen, kuidas mu jalg tahab mind ära hävitada.peale reedest surnuaia fotosessiooni paljajalu lumes ning öist tantsutuuri avastasin, et mu vigastatud jalg oli kattunud sinise tooniga.rämedalt.ülevalt j altpoolt .kuid tol hetkel ma valu ei tundnud ega mäletanud ka et oleks saand selle värvi mehhaanilisel teel.
aga nüüd ta valutab.ja värv tumeneb.
teen galerii tuuri pool turistikalt.
ma tean mulle kunagi midagi ei meeldi ,ma näen alati muid asju.ma vaatan hoopis trepi kõrval posti ning maali taga seina.
ning uurin materjale ja tehnikat.ehitaja noh.kõik varjavad oma tõelisi põhjusi, miks nad kus kaua viibivad.räägivad lugusid oma tohutult heast loomingulisest karjäärist, tegelikult pilluvad kuskil keldris plaate seina.mina ei hakka keerutama.
ma olengi ehitaja.
aga kyll mitte tavapärases tähenduses.kuna ma nimetan oma kostüümide tegemist-õmblemist kohati ehitamiseks.siis tegelikult ei valeta ma kumbagit pidi.
eile kvaliteetaega mööduski kangapoes viibides.mil minu materjalide kogu täienes 12 erineva kanga näol.
meetritesse pole ma veel neid jõudnud arvutada.
Piret sõitis, kuigi minu arust oleks pidanud ta ammu olema koolis laste juures, mööda linna ning näitas ja rääkis, kus-mis.mina noogutasin ning üritasin kogu infi salvestada.
t hiljem , kui miksit tarvis leida, sisestada vajalik sõna otsinumootorisse ning saada vajalikku teavet.kõike ei jõua ju hoida silme ees desktopil.ei mahugi.
minu tänane hädavajalik leid suundub kaneeliviirukite suunas ning vee ja küünalde sest täna on see päev mil ma lõpetan oma päeva loitsides.
ou ma jumaldan hetkel seda mündi imenduvat maitset suuõõnes.
mis kell sai minust teejooja?
tavalise tee.nagu tee jooja.mite otsese raviomaduste sisaldusega teejooja.
manniga teetades? või peale maarini vihkavat suhtumist baaris teejoojate peale?aga ma pole õel.ma olen spets tee baaris ning kohvi siin ei pakuta ning maarini juures joon parem kraani tyhjaks.
yks udune tõestus.
Monday, February 15, 2010
Sunday, February 14, 2010
Saturday, February 13, 2010
tallinn-helsinki-new york
Pealpool pilvi käidud.Ja jälle rahu maa peal.:-)
Ma jumaldan seda pilvepeal olekut.Seda lõputut tühjust, valgust ja valget.Seda pehmust!
Ei mingit hirmu, et alla kukkudes võiks saada haiget.See kõik on lihtsalt nii pehme!
Kuigi seekordne lennuk müriseb nagu oleks keegi teda eelnevalt tuuninud, et müra oleks võimsam.Ja kõrva topitavad sinised junnid on ka liiga suurte kõrvaaukudega soomlastele ilmselt vaid mõeldud.Ning kui tahta müra miski leebema heliga leevendada, siis komplektis saab kindlasti ka ahenenud kõrvaaugud ning sellega kaasneva valulikkuse.
Aga hirmarmsat rohelist värvi padi ja pleedi moodi asjandus on see-eest ülipehmed ja mõnusad.
Magan ennast teise riiki.
Kusjuures esimest korda jõudsin ma lennujaama alles 5minutit enne lennule mineku kinnipanemist.
Ja kohver, mida ma käega kaaludes pidasin vaevu 15kiloseks,osutus 38kioseks.Ja nii ma pidin kiiruga kohvreid ümber pakkima, lennutades lennujaama põrandale nii kondoome kui ka tampoone.
Maril on õigus-enne kui mind endale külla kutsute, tuleb vara ja ennast ära kindlustada .Ma ei tunneta oma tõelist jõudu.
Ja nüüd lajatasin pastakatriibu omale näkku.
Aga vähemalt ei pidanud ma kusagil passima vaid sain kohe lennukile astuda ja Helsinkis oli täpselt aega , et jalutada oma väravani ning vahetada ära msni alapealkiri.
milleks kordasin nelja aasta tagust Margust, mil esimest korda usasse lendasin.
Preili B arvates on ameerikat vallutada kõige parem õhust.
Ma jumaldan seda pilvepeal olekut.Seda lõputut tühjust, valgust ja valget.Seda pehmust!
Ei mingit hirmu, et alla kukkudes võiks saada haiget.See kõik on lihtsalt nii pehme!
Kuigi seekordne lennuk müriseb nagu oleks keegi teda eelnevalt tuuninud, et müra oleks võimsam.Ja kõrva topitavad sinised junnid on ka liiga suurte kõrvaaukudega soomlastele ilmselt vaid mõeldud.Ning kui tahta müra miski leebema heliga leevendada, siis komplektis saab kindlasti ka ahenenud kõrvaaugud ning sellega kaasneva valulikkuse.
Aga hirmarmsat rohelist värvi padi ja pleedi moodi asjandus on see-eest ülipehmed ja mõnusad.
Magan ennast teise riiki.
Kusjuures esimest korda jõudsin ma lennujaama alles 5minutit enne lennule mineku kinnipanemist.
Ja kohver, mida ma käega kaaludes pidasin vaevu 15kiloseks,osutus 38kioseks.Ja nii ma pidin kiiruga kohvreid ümber pakkima, lennutades lennujaama põrandale nii kondoome kui ka tampoone.
Maril on õigus-enne kui mind endale külla kutsute, tuleb vara ja ennast ära kindlustada .Ma ei tunneta oma tõelist jõudu.
Ja nüüd lajatasin pastakatriibu omale näkku.
Aga vähemalt ei pidanud ma kusagil passima vaid sain kohe lennukile astuda ja Helsinkis oli täpselt aega , et jalutada oma väravani ning vahetada ära msni alapealkiri.
milleks kordasin nelja aasta tagust Margust, mil esimest korda usasse lendasin.
Preili B arvates on ameerikat vallutada kõige parem õhust.
kroonika
sellega on nyyd nii, et pean vahelduseks pisut niisama kroonikat.nagu vanasti.liivimaa kroonika ha haa.et mitte öelda päevik.kroonika -päeviku vahe: kui esimene põhineb tõelisusel,siis teine ebamäärasel mõttevirvendusel,hingeheietusel.
Subscribe to:
Posts (Atom)