Kui siin meie väiksel ja sõbralikul maakeral on olemas veel ideaale ja illusioone, siis on need siin, on need meie väikses mesilasepesas. Siin on meie tublid töömesilased ja meie kaitsjad- vaprad s6durid, need kes hoiavad meid kurjade vaenlaste eest ja kui nood siiski tulevad, siis nad langevad meie nimel vaenlaste kahuritule all. Meie pisikeses, v6iks isegi öelda, et imepisikeses maailmas on olemas kõik eluks vajalik, alustades spermast ja lõpetades eluvajaliku huumusekihiga. Me korjame nektarit ja söödame seda sisse teile juba hoopis maitsvama meena. Meie rollid pole suured, meie individuaalsed huvid ei oma absoluutselt tähtsust selles kõikehõlmavas mesilasepesas. Ja meil on ema, kes annab meile järeltulijaid ja kes sööb ära vastikud mesilased. Ja me kõik armastame teda. Üleüldse olema me üks sõbralik ja vajalik kommuun ja kui see sulle ei meeldi siis tuleb meie emamesilane, kaasas sõdurite armee ja pommitab su vanemate või õe maja puruks.
Sest tema on igavene, on sündinud ja surnud palju põlvkondi ja on olnud revolutsionääre ja halbu mesilasi meie seas. aga meie emamesilane on igavene.
talle vist eriti ei meeldigi mesi.
Te võite teda kutsuda Billeks.

Remo Randver

2006