Ma ei tea, miks ma seda teen. ma sõidan maale ja saan kokku selle mehega ja kui mitte sellega, siis võib olla sellega.ma isegi ei taha teda, ma ei tea miks ma siis seda teen .ja teel koju ma kindlasti helistan veeel ka ühele teise kohta jäävale mehele ja kindlasti teel koju räägin ma selle mehega hulga minuteid, võib-olla saab isegi kokku tunni jagu ja teel koju kindlasti helistab ka mees, kes nüüdseks ütleb küll oma nime aga numbrit ta jätkuvalt ei näita. kuigi peenisega eputamas on käinud küll. võiks öelda, et ma tean ta peenist aga mitte telefoni numbrit.
ma isegi ei tea, kas ma tahan ühtegi neist meestes panna omale riiulile. et oleks alati käepärane võtta. mul on tunne, et ma pigem kogun neid kilekotti. ja need täituvad. samas ühte kilekotti ei mahuta palju panna, sangad venivad välja ,kile rabeneb puruneb ja neid pole enam mu kogus .samas ma ei tea ,kas see on õnnelikuks tegev kui sulle ütleb komplimendi kilekotiga mees?
No comments:
Post a Comment