Kas see on märk sellest, et ma peaksin lõpetama südamerohtude võtmise kui juba teist korda kaob minu kordusretsept ära. kolmas kord ma enam ei lähe ju ometi arsti juurde ja piinlikhäbelikult ei palu uut retsepti omale kirjutada.
Käisin täna pärnu tänavaid üle tšekkamas . et kuidas pinnastruktuurid mõjuvad rulluisuratta kokkupuutel kogu füüsisele. ütleks, et mitte kõige paremini ja isegi mitte minu keha paistetustele viidates vaid pigem halbadele katkendlikele teeoludele. siinkohal on teedevalitsus ilmselt lähtunud mõttest, et kõike ja palju ja seoses sellega tekitada mõnus segadus. (ja see on üks põhjusi ,miks mulle meeldib soome tervisevetel rohkem) kahjuks see erinevaid liikumisvahendeid kasutades ei tundu eriti hästi õnnestunud ettevõtmisena. erinevalt eilsest väljasõidust mingisse imelikku grilli, kus oli püütud sama taotluslikku segadust, kuid ka siiski mitte õnnestunult. kuhu ma viisin mari tänulõunale kassikülastuse ja kummikutalla kulumise eest. ja saime ka süüa kassitoitu. jälle sa selgemaks, et eksperimenteerida ei tasu. Ja veel, et kui tahad kedagi, pane selga ikka hall ja hiiremotiiviga kostüüm ,ilma liigsete õmblusteta. mitte ekstrasuper uus kostüüm, sinu viimane vaimusähvatus. seda võid kasutada kui tahad hoiduda liigsetest puudutustest ja muidu pealetükkivatest sõnavõttudest.
Aga mõnus oli peale rulluisurallit maabuda vannis, juua kohvi (kas mu kolmas tassi täis kohvi on ka juba kadunud minu sisemusse? ) lugeda enda lõhustamiseks raamatut, et viia ennast järgmisse punkti. siin on mõnus suliseda vannis ,lugeda , vaikida, mõelda ja särada. neevemaa suures vannis on teistmoodi, seal käid, et sotsialiseeruda ning arutada privaatteemasid. ja võimelda lastega. mõlemad on mõnusad ettevõtmised.
Aga nüüd ootab mind veel mazaas, solaarium ning kohvipaus maariniga. sedakorda see nädal pärnus.
pille, kas tead, et myygile on tulnud sydamekujulised sydametabletid. niii nunnu
ReplyDelete