Pages

Saturday, February 28, 2009

pusa ja berg ja enne kui oli mustlaspidu

Öö vastu pusa ja meelandi mustlaspidu nägin õudusunenägu. ma järeldasin seda sellest kuna ma ärkasin üles tõsiselt hirmununa ja pahatujuliselt.
Aga uni seisnes selles, et sünnipäeva asemel ei toimunud see mis pidi vaid hoopis pusa ja bergi pulmad. aga kuna ma ühes sellenimelisel üritusel olin juba käinud, siis seda kummalisem kõik näis. olime ju kõik kokku tulnud siiski teisel põhjusel. ja seal nad seisid. üks asi oli siiski sama- peigmehe ja pruudi tuttavate jagamine erinevateks osadeks. bergi külalisi oli kuidagi vähe ning mina läksin jälle tema külaliseks ja tirisin endaga ka ena kaasa. ja albert ühines meiega .
Järgmine hetk jooksid pusa ja berg külaliste vahelt läbi ning peatusid akende juures ja kallistasid. stsenaarium nägi ette, et kõik külalised järgnevad neile ja lõpuks on üks suur ringis kallistamine. või kallistamisepall. mina olin üks esimesi ,kes nendega ühines.
Mingi hetk kiikas pusa üle meie õla teise saali otsa , et veenduda ,kas kõik on jõudnud kallistusse. samas meile lausudes, et kui kõik on kohal, et siis me laseks temast lahti ja ta kukuks aknast alla. ta oli ennast jooksupealt aknast välja visanud ja nüüd oli vaid tema ülakeha ruumis sees. ma vaatasin aknast välja ja nägin kuidas pusa vahune seelik hõljus all laiuvate katuste kohal ning seda vaid ühe naela otsa kinnitunult .berg veel lausus rahulikult, et ära seda küll tee. mina ahmisin selle aja peale juba õhku ning uuesti välja vaadates ja neid läikivaid plekk-katuseid üle silmates avastasin , et neil järkjärgulistel katustel roomavad ringi väikesed lapsed. seda nähes , sain järgmise šhoki osaliseks, suutmata ära imestada, kuidas nende vanemad lubavad nii väikseid lapsi katustele mängima. ja kui ma veel nägin, kuidas nad liiguvad üha enam ääre poole siis ma muudkui täitusin hirmuga pusa pärast kui ka nende laste edasise käekäigu pärast.

uni

Unedest.
Yleeilsest. nägin unes, et leho oli surnud. või just suri. kuidagi kummaliselt nagu ise kõndis kirstu. ja siis oli olematu. kõik hõljus kas tallinna kohal või siis polymeri platsil. ja mina seisin platsil ja mõtlesin .midagi ei öelnud. olime mõlemad samas kohas kuid yksteisele nähtamatud. nagu kaks eriajalist tegevust pandud samaaegselt jooksma. ja ometi yhtivalt. vähemalt mõtete tasandil. ja mina jätkuvalt seisin ja mõtlesin. niimoodi tuimalt. Et surnud jah. et ma ei tahtnud ju nyyd sellist lõppu kaa päriselt. kuigi ma olin oma otsustes kindel , ei tahtnud, et mul jäädavalt võetakse võimalus. aga ma seisin ja leppisin. nagu siis kui suri esimene seksimees, kellega ma polnud kunagi seksinud. aga tuul arvas , et see on willu seksimees. tegelikult oli ta kadi armuke. ma sain seda teada kui me jälle yhel folgil kadiga kohtusime. tookord kui me enam ei suudelnud .paar aastat varem oli kadi minu pruut ja me läbi folgi suudlesime. pikkade valgete juustega ilus tydruk. ja nyyd suudlesime jälle. läbi peo. ohjeldamatult. aga kui valev suri, nentisin, et nyyd see algas. minu mehed on liiga vanad. aga uni hõljus laiali ja see oli päriselt.
mu sõrmed liuglevad klaviatuuril nagu ise tahavad, sellest umbmäärased sõnad
ja see on sygavalt mu enda asi...

Thursday, February 19, 2009

bingviinike se jutt suvel 2008,ilmselt oli kurb...

willu on üks mu vähestest ja parimatest sõpradest.ta on alati minu jaoks olemas kui teda vajan.Tal on aega ka siis kui on väga kiire.Ja mis peamine-ta armastab mind väga.Ka mina armastan teda. Sest paksu kesta all on õrn ja vahel nukker wiu, kes teeb vahest haiget kuid ikka jälle tõuseb ülesse ja on lihtsalt jälle natuke targem ja tugevam.Willu on väga õrn isiksus, ta haavub ja solvub kui teda piisavalt manipuleeria.Samas on ta jäägitult aus, nii iseenda kui teiste suhtes.

Tulekul...

Tulemas on järjejutt järgmisest prinkpepust.jah neistsamustest ,kes leiavad tee nii muuseas minu juurde.ja kuidas see nani ytleski, et ma ei pea isegi ärkvel olema, keegi mind ära vasakule ei kõrvaldaks.paremale on teine tee.
siis veel tsauprobleemist, eelnev-ja järgnevlugu. hoidumis ja üllatus teemaline.ehk siis probleemid ,mis võtavad oma mõtetuse tõttu olematuse vormi.
ja siis kindlasti veel....

seltsidaam

Minu seltsidaam
pole mu sõbranna
Minu seltsidaami
ketti ei panda
Oma seltsidaamiga
ei tee ma iial sugu
Oma seltsidaamist
lihtsalt pean lugu.

Toomas Kuusing aastast 2003 ehk

sept.2008

Tsaotsao.
Olen ikka soomes jah. ja mitte jalavalude käes ma ei piinle vaid mu parem käsi tahab mind alistada oma tohutu tähelepanu vajadusega, mis väljendub meeleheitlikes valuhoogudes koos ahastamapaneva suremisega, millega kaasneb ka öine häiritud uni ehk siis teeme inimkatseid- kaua peab keha vastu ilma vajaliku koguse uneta kahasse ülemäärase fyysilise töö mahuga.
Aga töö on ainuke,mis mulle naeratuse näole manab ning sees liblikad tiirlema ajab suurest õnnelikkuseensyymide toodangust.
Ja berliinis käisin.nagu isegi teate koheldaskse seal mind kui suurilma daam ning sätitakse piparmyndisviiti unelema.
Aga veel-mulle meenus ,et hetkel on vaid sinul minu
Ja nyyd ma vajan karget soomemaa õhku ning lähen välja jalutama.

Kuulmiseni-nägemiseni hilja novembris,
Sabiine harakas ,
Väljamõeldud elulooga….

kärbes Valgas

tead , ma olen hetkel lihtsalt jälle laip.ja ma tegelen lubaduste täitmisega nagu seda ikka enne surma tehakse, tõmmataks e otsi kokku. ja tehakse ära tegmata teod.
ja ravitakse keha terveks. ja sain eile peopessa 500 kroonise systi, mis arsti sõnul pidi mu käe terveks tegema. ytles, et peame su käe ikka terveks tegema, suuremad maalid on veel tegemata. käsi valutab ning midagi ei taha teha
ja esmaspäeval kui olin valgas, sai surma mu kärbes. panin just maale yles ja ronisin viimast nööri maha võtma kui lõin vastu metall redelit oma kyyne ära ning mu kärbsega kyys murdus koos mu poole kyyne ja lihaga ära. ma jooksin nurga taha, et mitte näidata kui valus mul on. ja et ma nutan. aga seal oli kohvik ja inimesed ja ma jooksin edasi ja lõpuks olin lillede keskel ja nutsin. aga mitte fyysilise valu pärast, pigem kaotusvalu, ma teadsin, et see juhtub. ma arvasin, et see juba ammu juhtub, ma olin ennast juba vaimselt ette valmistanud aga ikkagi oli see ootamatu ja tegi kohutavat valu.
enne seda oli liina just öelnud mulle ja meelile, et me ei tohi katki kukkuda kuna ta ei tea kus haigla on. ta sai kyll meie abiliselt teada, et haigla on lähedal ning kui ma seal abitult ringi jooksin oli selle mehe reaktsioon, et kas nyyd on haiglasse sõit.
ja liina ega meeli ei saanud aru kas ma naeran või nutan. ja siis nägi meeli voolavat verd ja mu pisarad purskusid silmadest.
terveks õhtuks olin ma täitsa null. ja järgmine päev kui seda meelde tuletati, mu silmad täitusid jälle veega.

ja hommikul

veeb.2008

lilli tölp jäädvustas põgenevat pruuti neissamustes rahvariietes..


setu rahvariietest

kõndisin tänaval, kandes oma igapäevaseid tavalisi riideid
sooje ja valgeid ehk siis valge maani kasukas, puhvpruudiseelik ning kõige valgemast venilõngast manny kootud rätt peas. aastast 1982. ajatu nagu minagi. aegumatu nagu minagi. minust möödusid kaks vanemast keskeast prouat. üks küsis teiselt, minule pilku heites, et mis maa riided need on?
Kõndisin edasi ja mõtlesin, et olen väga rahvuslik aga määratlemata rahvusest. küll on peetud mind vene rahvusnukuks kui ka alaska girl´iks. ei hakanud nende rahulikku kulgemisse ega arutellu sekkuma. vastaks neile siinkohal nüüd , et need on setu rahvariided kaasaegse kunsti mõõtmes.

ihtüoos

Perioodil , mil minu elutegevust on määranud jalg, olen ma maalinud 28 või 29 õlimaali. Ma ei tea, ma ei suuda enam järge pidada nagu mõni oma pruutnaistel. Ma tean, see on teistele talumatu ja mulle endale väsitav aga ma luban - ma saan kohe terveks ja enam ma ei maali. Ma palun kõigil see hetk suuta ära oodata ning eelnev ära kannatada.
Kuid-see olen mina.
Koristan. Või oleks õigem öelda –loon õhku. Enda ümber ja sisse. Et võtta järgmine liinilolev maal ning anda omale võimalus töö valmides see nimekirjast maha tõmmata. Koristamine on vaid üks hetk kahe maali maalimise vahepea, mil ma samaaegselt pean suutma nii koristada kui ka valminud maali nautida. Iga maali tekkimisel on täitunud minu ateljee pilla-palla asju täis. Nad leiavad omale koha, liiguvad ringi. Kõik kohad on täis värviseid riideribasid ja musti tasse, mis kunagi on sisaldanud kohvi või kõikvõimalikke teesegusid. Ma ei taha kasutada ühtesama tassi, ma ei taha neid pesta ega liigutada paigast. Nad lihtsalt on ja jäävad seni kui maal on valmis. Siis korjan ma nad kokku ja jätan hüvasti.
Kuid jah-see olen mina.
Maalimisperioodil istun ma rohkem lahtise külmakapi juures kui maalin. See tuleb sellest, et mitte maalida. Unustada hetkeks, et ma pean. Uinutada oma tähelepanu. Koheselt kui haaran pintsli vallandub õgardlus. Siis ma mitte ei vaja toitu vaid maitseelamust, erinevate maitsete näol. Kuid kindel on see, et chilli pipart ega majoneesi ei asenda miski. Ma armastaksin chilli sisalduse tõttu mehhiko toitu kuid nad rikuvad kogu elamuse oma totra cilantro üleküllasusega. Sama hästi võiksid ma süüa peenarde vahel lutikaid. Ma proovin kõike, mida külmik sisaldab. Ma ei kokka, see kulutaks liigselt aega. Ma suudan sekunditega unustada tervisliku toitumise, ma vahest üritan pidurdada kogu paisumise tapvat kiirust vedeliku tarbimisega. Õnneks ei suuda ma manustada alkoholi tööd tehes. Kui suudaks, siis kahaneks minu valmistööde arv rohkem kui poole võrra. Ma usun. Kuid-see olen mina.
Jaa- ma pean vahetpidamata jooma kui ma maalin. Maalimine kuivatab kurku ja paneb õhku ahmima. Ja palav on. Ma vajan vett ja kohvi ja gingeriteed . Isegi kui süda juba kahtlaselt taob ülemäärasest kohvijoomisest , tunnen ma jätkuvalt, et ma vajan seda juurde.
See olen mina.
Ma räägin , et ma oskan maalida kuna ma näen. Üks päev öeldi, et taimi ma ikka ei oska maalida. Hiljem selgus, et viga polnud taimedes vaid nägemises. Ma lihtsalt ei taju rohelisi toone. Ma valdan paremini pruune ja ivory black´i ja vaevumärgatavat kollast. Ja sinist. Valgega on omad lood. Ma ei armasta tema omadust asju jahuseks teha. Ma kasutan tema asemel vaevumärgatavat kollast.
Mina.
Mulle ei meeldi autoistmed ,millesse on sisse kodeeritud tagumikusoojendus. Pean ohkama-mul on jälle palav. Ja keegi kõrvalt ütleb-mul on jälle kõva.
.mina.
Ma olen lõpetanud ära oma lõbustamise , kasutades selleks koledaid mehi, neid baaridest minema lohistamise näol. Mu Tuulest sõbranna ütles, et ma võin omale seda piirangut lubada, et magada vaid ilusate meestega. Hirm tekkis peale tõsiasja kui selgus, et lapsed ei pruugi saada vaid emaliini pidi tulevaid omadusi. Ja ma järgin seda nõuannet. Üha jätkuvalt võttes juurelt maha uusi ja uusi blayboysid. Eneseimetlejaid.Mis on küll füüsika seadustega vastuolus aga siiski toimib. Ja loomine on tulemusest alati naudinguterohkem.
Mina.
See tähendab- tegelen meestega, kelle puhul ma kergendatult ohkan , et pole minu tüüp , õnneks ei tule sellest uut lugu. Ja seljataha vaadates näen vaid selliseid tekkelugusid ja kulgevaid lugusid. Ja uusi tatipanemismasinaid. Ja lähen. Oma Haldamatu lõbujanuga.
See olen Mina.
Kui ma oleksin koer, siis ma oleksin paks koer. Kõik armastaksid mind! Ja kallistaksid ja musitaksid. Aga mis ma teeksin siis, kui keegi mulle ei meeldiks? Aaa, ma jookseksin ära! Rääkis mu sõbranna.
Aga kui mina oleks keegi teine, siis mina oleks kala. Kõht ülevalpool kala. Siis surnud kala? Erinevalt kaladest siiski elav kala, ennastimetlev kala, kes vaatab ujudes oma peegelpilti vee ja päikese murdumispunktist. Aga sinu jaoks olengi ma surnud.
mina.
Kestast harva me lähemale pääseme.

16.06.2008

Wednesday, February 18, 2009

Nyyd ma rahuldun lihtsast nahapindade puutest…
syda on berliin

Sunday, February 8, 2009

Jalad.JALG.Jälle jalad.Ilusad jalad.

helises telefon.keegi naine annest tahtis, et ma avaldaks arvamust jalgadest,öeldes, et ma olen yks väheseid ,kes on kompetentne rääkima jalgadest.kõlas naljakalt.me mõlemad mõtlesime erinevaid põhjusi...see oli kevad 2008.
siin on tekst, mis ma kirjutasin ja mis ilmus anne jalaeris

Jalad.JALG .Jälle jalad.Ilusad jalad.
Jalgade ilu kui ka ykskõik mille ilu, sõltub suuresti kujust ja eksponeerimisest, suurem osakaal on muidugi viimasel.Defektid sa kas peidad või kasutad efektidena. Kuid liiale ei maksa muidugi minna.Osad võiks lihtsalt kaotada. Nagu näiteks karvad. Eriti jõhralt torkavad silma sukapükstest välja turritavad üksikud tumedad karvad.Ja kui seda märgata matustel…..teil võib tekkida soov kadunukesele koheselt järgneda.
Jalad on ilusad kui nad on jumekad , varjates muidu ilmastikuoludele kaasamängivaid varjundeid.Aga olgem ausad –ilusad jalad on terved jalad, seega ei piisa välisest lihvimisest vaid tööd tuleb teha ka sisemiselt.Ehk siis toit ning liikuvus.
Siin mõningased mõtted, mis tekkinud perioodil, mil jalg osutus peategelaseks kogu kulgeval hetkelisel eluteel…ehk siis olin üle elanud lahtise luumurru ning sellega seoses kaks operatsiooni , eelnevalt samal jalal põlve artroskoopilised uuringud ning veel nädal tagasi operatsiooni, mille käigus eemaldati juba luid hülgama hakanud kruvid-plaadid. Ja samas on aidanud otsusele jõuda surma arvatavas põhjuses, milleks võiks ette juba diagnoosida kukkumissurma.Peale kergemaid kukkumisi suve jooksul, mil mu tagumik polnud näinud muud värvi peale sinise , osutus määravaks otsuse tegemisel viimane neist kõige suurem lend.
Ja et jalad on võrdelises seoses ka tervise ja eaga.Kuna jalad annavad liikumise ja hoiavad üleval kogu kupatust, siis nemad määravad ka kogu ülejäänud tegevuse.
Käisin Naniga arsti juures ja arutasime, et ma võin isegi vanaks elada. Kuna ma teen sporti siis sellest tulenevalt on ka soodsamad võimalused elada kõrge eani .Esimene kord kui Nan ütles kiitvaid sõnu spordi kohta.Ja mul pole ju meest, kelle pärast muretseda, seega kõrgeealisuse protsent veelgi suureneb.
Ja positiivne suhtumine on mul kaa .Kindlalt 90%.Teisi lõbustasin jutuga , et kui see murd ära paraneb, tuleb ju hakata ettevalmistusi tegema uueks murruks, sest nüüd on ju teada , et luud murduvad.
Ning peatudes näiteks neil ülisuurtel meestel .
on neil oma raske kaalu tõttu suurem risk murda ära oma peenikesed kondid , mis on küll polsterdatud tihedalt rasvakorra alla aga teadupärast on rasv pehme ja nahk veniv, mis võib anda järgi nii pisemalegi pingele. St.ei tohi muutuda raskemaks kui sa kanda jõuad. Sest üks kõrgeealisuse saladusi on ka suutmine endaga ise toime tulla, hakkama saada. Mina küll ei usu , et sellise kaalu juures keegi ühel jalal jaksaks ennast viiendale korrusele hüpata. Loomulikult kasutades selleks siiski treppe.Mis tähendab , et luumurru korral nad kuulavad arsti nõuannet või vabandavad õigemini ennast sellega , et nad peavadki voodis lamama ja veedavad aega voodis lamades-igavledes, nende kõik lihased surevad , vajuvad ära ja mitte ainult murtud koha ümbruse lihased vaid-kõik! Peale selle on neil sellest ootmatult süllelangenud puhkeperioodist tegevuse puudus (nad ei tohigi ju midagi teha),samas kui ollakse harjunud liikuma, tekitab see veel suurema depreka ning kogu pea ja hing täitub mustade mõtetega. Siit edasi võiks tõmmata uue noole järgmise haiguse juurde, milleks oleks depressioon. Aga, nagu selgus, depresiooni ravi ajakulu arvestatakse vähemalt poole aastaga. Kuid mitte vähema perioodiga. Mis tähendab, et tervenemine lükatakse veelgi poole aasta võrra kaugemasse tulevikku.Ja kuna depreka ravi ei pruugi anda koheseid nähtavaid tulemusi, kaasneb sellega veel väsimus ning motivatsiooni puudus, mis takistab ja vabandab tegevusetust ja vähest liikumist ning äravajunud lihaseid ei saada oma endisesse vormi tagasi.Kuid liikuda on vaja-kasvõi lühike tee organismi vaevavate jääkainete vabastavasse kõige pisemasse ruumi.
Kuid kui lihased on nõrgad ja ei toesta luid siis võib juhtuda, et liigse pinge tõttu saavad topeltkoormuse liigesed. Nii ongi varajalt vanainimeste haigused kohal.Siit edasi järgmine samm on muidugi sport.tuleb panustada rohkem spordile ja just tervisespordile.No sinna kuuluvad muidugi kindlasti ka shoping ja seks.Kõik peab olema tasakaalus .Aga seks , see kindlasti ei tähenda omada meest. Elu paiskab üha uusi näiteid kõrgeealiste härrade-prouade võimalikkusest leida ka vanemas eas terviseseksile suunatuid partnereid.Neid pole vaja varases nooruses tahatuppa koguma hakata. (Muretsemine meeste pärast teadupärast vähendab eluiga)Sport või siis teadlik füüsiline koormus seetõttu, et lihased oleks igasugustele ootamatustele reageerimissuutlikud. Ehk siis isegi kui peaksi maabuma voodisse ja lihtsalt olema("Täna ei mõtle ma ei heast ega kurjast ega kurvast, täna ma lihtsalt olen" lausus Asser haige olles), siis on väiksem võimalus lihaste kiire hääbumine ja töövõimeliseks tagasi taastumine.Ja muidugi toitumine. Et veri oleks terve ja luud täidetud vajalikest ainetest ning et süda oleks terve.Siis on ka väiksem võimalus peast ära keerata….See tähendab ,et oluline on mõelda jalale.Ja samas ma mõistan , et mu viimased 7 kuud on olnud väga jalakesksed , tõstes nende olemust muudest väärtustest kõrgemale levelile.
Kuid olles väsinud elust, mis koosneb vaid jalast.

Ja siin siis ilmunud tekst....

Jalad. JALG. Jälle jalad. Ilusad jalad.
Olgem ausad – ilusad jalad on terved jalad, seega ei piisa nende välisest lihvimisest, jälgida tuleb ka õiget toitumist, et veri ja luud oleksid varustatud vajalike ainetega, ning liikuvust. Kuna jalad annavad liikumisvõime ja hoiavad üleval kogu “kupatust”, nemad määravad kogu tegevuse. Seega on jalgadele mõelda oluline.
Jalgade ilu (nagu ka muudel puhkudel) sõltub suuresti kujust ja eksponeerimisest, kusjuures suurem osakaal on just viimasel. Jalad on ilusad, kui nad on jumekad, varjates muidu ilmastikuoludele kaasamängivaid varjundeid. Defekte saab peita või efektidena kasutada, kuid liiale ei maksa minna, osa neist (karvad) võiks püüda kaotada.
Mu viimased seitse kuud on olnud väga jalakesksed , tõstes neid muudest väärtustest kõrgemale.
Kui olin üle elanud lahtise luumurru ning sellega seoses kaks operatsiooni, aitasid üle elatud kannatused mul otsusele jõuda oma surma arvatavas põhjuses, milleks ennustan kukkumissurma.
Kuna ma teen sporti, siis on mul siiski soodsad võimalused kõrge eani elada. Kui lihased on nõrgad ega toesta luid, saavad liigesed topeltkoormuse. Tuleb panustada rohkem tervisespordile, et lihased oleksid igas olukorras reageerimissuutlikud. Spordi hulka kuuluvad ka shoping ja seks - kõik peab olema tasakaalus.Aga viimane ei tähenda sama, mis omada meest. Elu paiskab üha uusi näiteid kõrgeealiste härrade-prouade võimalikkusest leida ka vanemas eas terviseseksile suunatud partnereid, neid pole vaja varases nooruses tahatuppa koguma hakata.
Lisaks pole mul meest, kelle pärast muretseda, seega suureneb võimalus elada kõrge eani veelgi. Samuti on mul positiivne ellusuhtumine – kokku kindlalt 90%line tõenäosus.Teisi lõbustasin jutuga, et kui see luumurd ära paraneb, tuleb hakata ettevalmistusi tegema uueks murruks - nüüd on teada, et luud murduvad. Ülisuurtele inimestele peitub siin hoiatus, et ei tohi muutuda raskemaks, kui sa kanda jõuad.


mai 2008

jaan 2008 esimesi päevi pärnus....

Tsao tsao…olen lihtsalt nii vait kui vait, tunnen vaid kuidas rahulikult mu sees keerab ja valus on, ja sõnad ei tule suust.ma ei kuule, kui keegi kõvasti räägib, tahan et sosinad jõuaks vaid minuni.hõljuks kohale, pehmete põrgetega mitte kui käredad teravate äärtega nooled.rahu ja vaikust , olge minu lähedal, mul olemas aga ärge nõudke , et ma häält teeks .ja suurim abi, mis te pakkuda saate on kui hellalt mazeerite mu haiget jalga.
Tegelikult ma oskan sellist ilma nautida aga ma ei tule oma segaste emotsioonidega toime, mis tulenesid eilsest meilist.ja oleks võinud ju rahulikult võtta kogu seda hilinemist arstile ja vett ja vihma ja autojuhte, kes ei hooli ilma plekise kaitseta inimestest.aga ma nutsin, kuid mitte lõpuni ja mitte põhjalikult.ja sellest ka see kriipimine hinge.ja suutmatus kontakteeruda.
Aga piret tuleb ja tema oskab olla vait ja rahulik ja oodata heli-seda õrna piiksu, mis õiget hetke ära tundes end väljendada suudab ja endast välja anda tahab.

tagasi kuid

Ja mis mind ajab segadusse,et on veel ei,oma hingerahu jutuga.kus kohas,mis mõttes.mul pole pikemat aega nii vastikult ärev ja paha olla.ime et ma kõhust veel lahti pole.kõige hullem, et puuduvad lahendused.minu jaoks.ma ei teagi mida ma tahan või mis peaks olema.või kuidas saavutada stabiilsus.
Ma elan seda kogu valu uuesti läbi, mis oli eelmine kord….sama vastakaid tundeid.millest meeleheide on kõige tugevam.ja kahjutunne ei lase ennast yldse ära unustada.
Ja siit edasi nii ongi.kest ja katkine sisu.väga katkine.kõik näib nagu korrast olevad,isegi väga ,aga siin tuleb mängu jälle ego ja super ego.
Kõik muidugi tipneb kohutava vihaga.ikka on see nii, et kui miskit ei saa, miski tunne jääb rahuldamata, siis järgi jääb vaid yks meeletu viha. mahalaadimatu vihaklomp.mida ei oska kuidagimoodi lahustada.

Ma läksin kohe teisele korrusele ja nutsin.

Eesti politsei hoiatab –ära kiitle oma koduse varaga.

Ja ma ei suuda suud avada ja midagi välja öelda- ma tahan vaid vait olla.mossis.kurb. ja samas ma tean, et ma pean ennast kokku võtma ja rääkima. aga ma ei tea kuidas seda lauset sõnastada . reastada. ma kardan, et mulle jäävad sõnad kurku, kleepuvad põskedele ja välja tulevad vaid purskuvad pisarad ja järele jääb piinlikkusetunne, mida mõistus ytleb, et peab hoolega varjama.
Ma tunnen , et siinkohal vajan ma kyll juba psyhholoogi abi.ise teades, et see ei aita.ma olen terve aasta võidelnud. saavutanud juba täiuse ja siis on tekkinud jälle mingi totter tagasipaisatus. ma ei tohiks nii palju tekitada omale kinnisideid. jonnida nagu väikene laps.

Kaarel kytas.

Ma tunnen ennast alasti.

Läbinähtununa.paljastatuna.

Ou fack.

Fack.

Monday, February 2, 2009

aga...ei saa ju keelest aru

klaabusita ei oska eesti keelt.ta nimetab oma eksisid (mitte metsa eksinuid) pisikenekalliteks ja ei mõista sõnakoosluse "see on läbi"tähendust.tal on keelekursustel see tund vahele jäänud.Ta ei tea, et peale selle väljaütlemist tuleb teine tasand ja teine käitumine.
Ta käitub endiselt, veel leebemalt, veel rohkem sõnu toiduks ette lajatavamalt.võibolla käis ta kursustel vaid selleks,et omada ringe, võib-olla ei käinudki ta seal lõpuni?või polnd see ameerika inglise keel, millest käis jutt....

Sunday, February 1, 2009

kandikuga mees

ja kui sa oled väsimusest tumenenud põskedega, seoses vere ummistusega näos,joonud ära päästva vodkakokteili seeshulpivate kylmatekkeks lisatud cvitamiinijõhvikatega, olles pool maas pool põrandal.heliseb uksekell.ja see mees on ukse taga.käes kandikul aurav kohvi ning teises kõlksumas konjakipudel ning pole ka unustatud alustassidega tassikomlekti peenetele prouadele.kuid sa ei ava.ei ennast ega ust.sest sa tead.tead et ta on seal,et tema on seal ja seda veel, et tal on tagataskus pudrunui.ja ńii jääbki see olema.ka tulevikus.kuid sa olid tark.sa võtsid viinakokteili.olles pool maas pool põrandal.