tead , ma olen hetkel lihtsalt jälle laip.ja ma tegelen lubaduste täitmisega nagu seda ikka enne surma tehakse, tõmmataks e otsi kokku. ja tehakse ära tegmata teod.
ja ravitakse keha terveks. ja sain eile peopessa 500 kroonise systi, mis arsti sõnul pidi mu käe terveks tegema. ytles, et peame su käe ikka terveks tegema, suuremad maalid on veel tegemata. käsi valutab ning midagi ei taha teha
ja esmaspäeval kui olin valgas, sai surma mu kärbes. panin just maale yles ja ronisin viimast nööri maha võtma kui lõin vastu metall redelit oma kyyne ära ning mu kärbsega kyys murdus koos mu poole kyyne ja lihaga ära. ma jooksin nurga taha, et mitte näidata kui valus mul on. ja et ma nutan. aga seal oli kohvik ja inimesed ja ma jooksin edasi ja lõpuks olin lillede keskel ja nutsin. aga mitte fyysilise valu pärast, pigem kaotusvalu, ma teadsin, et see juhtub. ma arvasin, et see juba ammu juhtub, ma olin ennast juba vaimselt ette valmistanud aga ikkagi oli see ootamatu ja tegi kohutavat valu.
enne seda oli liina just öelnud mulle ja meelile, et me ei tohi katki kukkuda kuna ta ei tea kus haigla on. ta sai kyll meie abiliselt teada, et haigla on lähedal ning kui ma seal abitult ringi jooksin oli selle mehe reaktsioon, et kas nyyd on haiglasse sõit.
ja liina ega meeli ei saanud aru kas ma naeran või nutan. ja siis nägi meeli voolavat verd ja mu pisarad purskusid silmadest.
terveks õhtuks olin ma täitsa null. ja järgmine päev kui seda meelde tuletati, mu silmad täitusid jälle veega.
ja hommikul
veeb.2008
No comments:
Post a Comment