Tsao tsao…olen lihtsalt nii vait kui vait, tunnen vaid kuidas rahulikult mu sees keerab ja valus on, ja sõnad ei tule suust.ma ei kuule, kui keegi kõvasti räägib, tahan et sosinad jõuaks vaid minuni.hõljuks kohale, pehmete põrgetega mitte kui käredad teravate äärtega nooled.rahu ja vaikust , olge minu lähedal, mul olemas aga ärge nõudke , et ma häält teeks .ja suurim abi, mis te pakkuda saate on kui hellalt mazeerite mu haiget jalga.
Tegelikult ma oskan sellist ilma nautida aga ma ei tule oma segaste emotsioonidega toime, mis tulenesid eilsest meilist.ja oleks võinud ju rahulikult võtta kogu seda hilinemist arstile ja vett ja vihma ja autojuhte, kes ei hooli ilma plekise kaitseta inimestest.aga ma nutsin, kuid mitte lõpuni ja mitte põhjalikult.ja sellest ka see kriipimine hinge.ja suutmatus kontakteeruda.
Aga piret tuleb ja tema oskab olla vait ja rahulik ja oodata heli-seda õrna piiksu, mis õiget hetke ära tundes end väljendada suudab ja endast välja anda tahab.
No comments:
Post a Comment