Tsaotsao.
Olen ikka soomes jah. ja mitte jalavalude käes ma ei piinle vaid mu parem käsi tahab mind alistada oma tohutu tähelepanu vajadusega, mis väljendub meeleheitlikes valuhoogudes koos ahastamapaneva suremisega, millega kaasneb ka öine häiritud uni ehk siis teeme inimkatseid- kaua peab keha vastu ilma vajaliku koguse uneta kahasse ülemäärase fyysilise töö mahuga.
Aga töö on ainuke,mis mulle naeratuse näole manab ning sees liblikad tiirlema ajab suurest õnnelikkuseensyymide toodangust.
Ja berliinis käisin.nagu isegi teate koheldaskse seal mind kui suurilma daam ning sätitakse piparmyndisviiti unelema.
Aga veel-mulle meenus ,et hetkel on vaid sinul minu
Ja nyyd ma vajan karget soomemaa õhku ning lähen välja jalutama.
Kuulmiseni-nägemiseni hilja novembris,
Sabiine harakas ,
Väljamõeldud elulooga….
No comments:
Post a Comment